Lihvimine

Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220

Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alusta lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Lihvi puitu pikki süüd. Niisuta puidu pind ja lase kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud, lihvi pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180).
NB! Lihvi alati pikki puidusüü suunda.

Miks peab puitu niisutama? Puidu niiskudes puit tursub ja puidu pind muutub ebatasaseks. Puit niiskub ka puitu peitsides või lakkides. Et peitsitud või lakitud puit ei muutuks ebatasaseks, tulebki teda ennem niisutada ja lihvida.

Ka lakkimise (värvimise) käigus tuleb teha vahelihv. Pärast  esimese kihi lakkimist, lase sel kuivada. Lihvi pind õrnalt  pehme lihvpadjaga mille karedus oleks u. 180-240.  Puhasta pind  lapiga tolmust ja laki uuesti. Vahelihvi tegemisel jälgi, et ei lihviks eelnevaid lakikihte läbi ega peitsi maha (juhul kui ese on peitsitud).

Nipid

Lihvi alati pikki puidusüü suunda.

Viimistluskihi vahelihvil on hea kasutada pehmet peeneteralist lihvklotsi.

Pehmeid lihvklotse on mugav kasutada ka profiiliga liistude lihvimiseks.

Kui tegu on spoonitud puiduga ole ettevaatlik, et õhukest spoonikihti läbi ei lihviks.

Alati on oht, et servad ja nurgad saavad rohkem lihvitud, kui muud pinnad. 

Masinaga lihvides ole eriti ettevaatlik. Spoonitud pindu masinaga ei lihvita!

Tööohutus

Kasuta kindaid käte kaitseks – suureabrasiivilise (teralise) lihvpaberiga lihvides.

Ventileeri ruumi ja kasuta tolmumaski